Queensland - here we come!

Sain Merle käest jälle pahandada, et ma oma blogi ei täienda ja isegi pilte ei lisa. :(

Renmarkis olime siis olude sunnil kokku kaks nädalat ja natuke peale. Kuhu me sealt edasi minna tahtsime - hmmm - no ega ise ka täpselt ei teadnud. Peas oli idee võtta suund Queenslandi, kuna veebruaris pidavat avokaadohooaeg algama.

Australia Day

Oiii jummel, mis seal kõik toimus. Pidime lahkuma laupäeval täpselt kahe nädala pärast. Reede hommikuspoolikul, kui otsustasin autoga poodi minna, ei läinud see aga tööle. Lihtsalt niisama - heast peast. Tõmbasime siis hosteli omanikuga auto remonditöökotta. Nagu niuhti oli auto paari tunni pärast käes ja töötas kenasti (vahetasid ära sellise asja nagu cranck sensor - vist oli see). Järgmisel hommikul: asjad pakitud, kõigile headaega ja auto taaskord tööle ei lähe. No tere hommikust! Tõmbasime siis auto uuesti töökotta, kuid seekord pidime ootama teisipäevani, sest siin oli püha ja keegi ei tahtnud tööd teha. Seega tähistasime Australia Day´d Renmarkis grilli ja seltskonnaga.

Teisipäeval saime auto uuesti kätte. Seekord vahetasid kütusepumba ja vabandasid, et eelmisel korral autot korda ei saanud. Õnneks maksma ei pidanud. Teine katse Renmarkist lahkumisel viis meid umbes 80 km kaugusele, kui avastasime, et nad on suutnud mingisuguse vooliku nii lahti jätta, et küte lihtsalt voolab paagist välja. Õnnega koos - avastasime seda täpselt mingi suvalise remonditöökoja kõrval. Õnneks sai see probleem kiirelt lahendatud ja teekond võis jätkuda. Minul õnnestus muidugi telefoni teel esimest mehaanikut inglise keeles sõimata. Muhahaa. Aga no pole sõnu - idioot!

Jõudsime Milduurasse, kus kohtusime oma armsate sakslastega. Käisime ujumas, grillisime ja naersime. Õhtul otsustasime nende elupaika üheks ööks pidama jääda.

Meie armas Daaavid

Järgnevad päevad möödusid sõites ja vähesel määral tööd otsides. Öösiti telkisime nii nagu juba varasemalt kombeks on saanud erinevatel telkimisaladel või karavanparkides.

Ühel õhtul otsustasin, et mina ei viitsi seda telki enam püsti panna

Ühel päeval telkimisalal kohtasin niiiiii armast kutsut. Jummel, kuidas ma tahtsin teda endaga kaasa võtta. Ja papagoid kohtasime ka. Igaljuhul mõlemale tegelasele meeldis mind hammustada.

Sõitsime läbi enamikest niiöelda kohustuslikest kohtadest. Byron Bay (väga ilus ja armas linn)...Nimbin (esimene küsimus tänaval oli, kas me kanepit soovime)...Surfers Paradise...Sunshine Coast...Rainbow Beach. Kuid kuna autoga sõitmine oli meeletult väsitav, telgis magamine mitte just suurem asi, tööleidmise soov iga minut end peas meelde tuletamas, siis ei saanud kõigest ehk nii palju rõõmu tunda ja nautida, kui tegelikult oleksime soovinud.
Aga küll tuleb aeg seda ka teha. Sellegi poolest nägime palju ilusaid kohti. Aaaa. Koaalasid nägime ka vabas looduses :D

Airlie Beach

Nimbin

Nimbin

Tüübid

Surfers Paradise

Vaade missugune

Liikusime järjest Queenslandi rannikut pidi ülespoole. Vahepeal vahetasime ka autol tagumised rehvid. Lausa soodushinnaga. Ühel kenal hommikul joppas meil ka tööga. Nimelt Mareeba lähedal olevast avokaadofarmist öeldi meile, et jah, töö on olemas ja elamine farmi poolt.
Oii see rõõm oli sellele hetkel suur.

Nüüd oli paar päeva aega, et natuke veel põhja poole liikuda ja õigeks päevaks õigesse farmi jõuda. Tahtsime tee peal läbi käia ka rahvuspargist ja waterfallis ujumas käia. Sellest ei tulnud aga miskit välja, sest vihmahooaeg andis endast märku nii hoolega, et maanteed olid üle ujutatud. Ja kahjuks ei ole meie auto ka 4WD.

Sellised teed on meil siin

Farmi jõudes ja elamist nähes olin esialgu mõnevõrra pettunud. Aga tead, inimene harjub kõigega ja tegelikult pole meil siin viga miskit. Elan ühes majas Toomase ja kolme sakslasest poisiga. Mehine seltskond taaskord - nagu ma juba harjunud olen. Absoluutselt kõik vajalik eluks on meil olemas ja isegi natuke peale...pean ikka silmas seda püütonit, kes läbi lahtise wc akna poti loputuskasti oli roninud (sellel kastil ei ole nimelt kaant peal). Kujutan ette, kui suur oli ühe saksa poisi ehmatus, kui ta wc'sse minnes sealt kastist püütoni leidis.

Ussike

Tarkpead

Töö iseenesest ei ole midagi rasket. Palka saame kilogrammi pealt ja teenistuse üle siiamaani ei kurda. Me Toomasega oleme muidugi nobenäpud ka ning teeninud rohkem kui teised. Muhahaa. Kekutan.

Väiksed plaanid on ka edasiseks juba tehtud, aga sellest teinekord.

Tsau musirullid ;)
(Ja Merle, ära pahanda minuga!)