PÄKAPIKUKUU

Heihei

Lihtsalt uskumatu, et detsember on käes ja varsti on jõulud ja uus aasta. Keeldun uskumast. Päkapikud ka ei käi, raisk!

Üritan juttu jätkata sealt, kus viimati lõpetasin.

Niii. Vahepeal oli meil siin selline tore nädal nagu "spring break" ning kõik toredad ja viisakad alaealised õpilased tulid meie läheduses olevatesse linnadesse, küladesse ning okupeerisid absoluutselt kõik olemasolevad elukohavõimalused. Ühesõnaga kõik päkkerid visati hostelitest/karavanparkidest välja. Hea raha - hea raha! Meie boss aga organiseeris meile elamise farmi. Mis iseenesest oli tore, puhas ja mõnusam kui hostelis. Lisaks elasime täpselt töökoha kõrval ning hommikul terrassil kohvi juues ja nähes, et teised töölised saabuvad, astusime tipa-tapa kaks sammu ja kohal :D Häiriv oli ainult see, et internetti sain kasutada siis, kui telefoni puu otsa riputasin :)

Jengaaa meie farmikodus

Nende kooliõpilastega ma suurt kokku ei puutunud, aga linn oli neid täis. Aaaa. Nädal enne nende saabumist olid vabad ööbimiskohad vaid kristlaste kämpimislaagris :D

Igaljuhul nüüd oleme juba tagasi oma kodus, oma toas ja oma voodis. Issand kui imelik on seda öelda aga nii on.

Eelmine nädalavahetus käisin lõpuks ka Perthis, Mariliisil ja Merilinil külas. Viimaks nägin oma musirulle üle kolme kuu jälle esimest korda. Nad elavad armsas majas armsas Perthi piirkonnas. Kuna ma läksin sinna vaid üheks ööks, siis kahjuks suurt miskit teha ei jõudnudki. Ajasime juttu ja käisime klubis. Ooo ja järgmine päev siia tagasi sõites mõtlesin, et suren selle autosõidu kätte. Aga tore oli. (Kuigi see elu, mida ma siin oma maapiirkonnas elan, meeldib mulle siiski rohkem, kui linnas. Seal ei saanud ma üldse aru, et Austraalias olen. Ning siin Dunsboroughs pole mingi probleem poodi sisse astuda, endal veel tuduriided seljas :D ).

Piiina Colaaaada!

Oleksin juba unustanud, et käisime vahepeal ka vaalu vaatamas. See oli väga vahva. Ilm oli ilus, vaalad olid suured ja seltskond oli muhe (ainus miinus, et 90 doltsi vaesem - aga ei ole mõtet kahetseda).

Eigo - Silver - David - Kristiina

Edasistest plaanidest ei hakka ma üldse rääkimagi. Nagu viimaks aru olen saanud, siis neid ei ole mõtet teha, sest kõik muutub nagunii iga päev.

Aaa ja teate. Mul on veel üks nädal tööl käia ja siis on järgmise aasta viisa jaoks farmipäevad tehtud. See oli ilmselge vihje :D
Millal kohtume, ei julge lubada. Vaikselt mõtlen ka selle õe töö peale, mida on oodatust keerulisem teoks teha ja majanduslikult kulukam. Kui ma selle aga konkreetselt käsile võtan, küll siis teile ka teada annan.

Ega muid suuri uudiseid ei olegi. Täna oli pannkoogipäev jälle. Ma olen vist parim pannkookide tegija. Vähemalt nii kõik väidavad. Pannakatest küll pilte pole, aga kuna see oli tasakaalustamaks Eigo, Silveri ja Merilini (eesotsas muidugi Merilini) valmistatud kartulisalati õhtut, siis sellest lisan küll pilte. (Igaüks valmistab söögiks seda, mida oskab...hollandlased ilmselgelt naerma ajavaid küpsiseid).

Toomas - Eigo - Silver - Mihkel (algselt küll hollandlasest Michael) - Merilin - Kristiina

Vot nii need lood ongi.
Musid teile ;)

Niisama laamad

Tean, et tahate neid rannapilte ka iga kord näha ;)